MÕÕDETAVAD PARAMEETRID:
- veri (ERY/BLO)
- urobilinogeen (UBG)
- bilirubiin (BIL)
- proteiin (PRO)
- nitritid (NIT)
- ketokehad (KET)
- glükoos (GLU)
- pH
- erikaal (SG)
- leukotsüüdid (LEU)
- Uriini erikaal (SG) näitab vedeliku kontsentratsiooni: võimalikku vee liigset kadu või selle liigset peetust organismis.
- Kuseteedes valitsev pH-tase (PH) näitab happe-leelise tasakaalu. Mida leeliselisem on keskkond, seda soodsam pinnas on põletikku tekitavatele bakteritele.
- Leukotsüütide (LEU) sisaldus viitab põletikuprotsessile organismis. Analüüsinäit peaks olema leukotsüütide puhul negatiivne.
- Nitritite (NIT) sisaldus osutab kuseteedes põletikku tekitavate bakterite tegevusele. Normaalselt neid uriinianalüüsis olla ei tohiks.
- Valku (PRO) võib uriinis leiduda mitmel põhjusel: palaviku korral, vaimse või füüsilise stressi tõttu, trauma tagajärjel, kuseteede- või neeruhaiguste näitajana. Tavaliselt seda valku ei esine.
- Suhkrut (GLU) uriin üldjuhul sisaldada ei tohiks, kuid diabeedi korral, harva ka raseduse ajal, on see seal tavapärane näitaja.
- Ketoonide (KET) hulk viitab organismi vedelikuvaegusele, mis tingitud eelkõige kõrgest palavikust, pidevatest oksendamishoogudest või tingitud kõhulahtisusest. Seda ainet terve inimese uriinis olema ei peaks.
- Urobilinogeen (UBG) tekib uriini üldjuhul maksahaiguste korral. Terve inimese uriin seda ainet ei sisalda.
- Bilirubiin (BIL) on maksaensüüm, mis satub uriini maksapõletiku, kahjustada saanud maksarakkude või sapikivitõve korral. See näit tervel inimesel on negatiivne.
- Uriinis ei tohiks olla verd (ERY). Kui seda seal siiski leidub, näitab see neeru- või kuseteede põletikku või muid nendes organites esineda võivaid haigusi.
